Thursday, October 9, 2014

Karikatuurialbumeid minu kogudest_Cartoon books from my collection


Mõned karikatuurialbumid minu raamatukogust.
Some cartoon books from my library.



Ralph Steadman

Minu kollektsiooni pärle - Ralph Steadmani "I Leonardo". 
Ostsin selle raamatu Stuttgardist 1992.
Nägin 80ndate lõpus Soome TVst dokfilmi selle raamatu tegemisest
 ja see jättis mulle kustumatu mulje .Ralph Steadman rändas Itaalias Leonardo 
DaVinciga seotud paiku mööda ja ammutas inspiratsiooni.
Kõik värsked muljed jäädvustas koheselt diktofoni peale - 
ükski idee ega emotsioon ei läinud kaduma.
Oma esimesel välisreisil hankisin omale ka sellise aparaadi. 
Sanyo mikrokassett diktofon mille ostsin Helsingist Renlundi 
rauapoest oli oma aja tippklass ja nägi välja selline.
Võib vist öelda, et tänu Ralph Steadmanile on diktofonid sellest ajast 
saadik minu asendamatud töövahendid olnud.
Hiljem nägin dokfilmi Mauri Kunnasest ja selgus, et ka tema on alati
diktofoni kasutanud. Üks kodune hiiglaslik kummutisahtel oli tal kassette
tihedalt täis.
http://www.ralphsteadmanartcollection.com/





Ralph Steadman: Proud Too Be Weirrd


Ideede salvestaja, teine mälu taskus.
Üks minu esimesi diktofone aastast 1998 ja viimane aastast 2016.


Keegi suurtest on öelnud, et iga inimene on 5 minutit päevas geenius.
Tähtis on see hetk ainult kinni püüda. 
Ja parim püügivahend selleks on diktofon.
Firma Olympus andis koguni oma diktofonidele nimeks
"Pearlcorder" - ehk siis midagi pärli-püüdja-salvestaja taolist.
Diktofoni  on kasutanud paljud kirjanikud alates Agatha Christie'st
Dan Brownini.
Karikaturistid ja illustraatorid Ralph Steadman ja Mauri Kunnas 
talletasid oma ideid samamoodi.
Mina sain just nendelt inspiratsiooni ,et seda imelist töövahendit kasutada.
Kuna inimene räägib 7x kiiremini kui kirjutab siis diktofon on ideede salvestamiseks parim.
Diktofon on nagu teine mälu sinu taskus.  Ja miks siis mitte töötada nutikamalt.

Rod Serling working on his script with a dictating machine, 1959


Kultussarjade Night Gallery ja Twilight Zone looja Rod Serling töötab diktofoniga. Aasta on 1959.
https://en.wikipedia.org/wiki/Rod_Serling



Mauri Kunnas

Minu suur lemmik Mauri Kunnas ja tema varane (1993) 
koomiksialbum„Nyrok City“. Ühes oma intervjuus ütles
Kunnas, et kuna soome rokkmuusikud seda teost palju tsiteerivad, 
siis ta kuulutas selle sarja KLASSIKAKS.
Mauri Kunnase kodulehekülg:
Mauri Kunnas Official Website:
http://maurikunnas.net

Mauri Kunnase intervjuu ajakirjale APU 1993.



Mauri Kunnase intervjuu ajakirjale APU 1993.


Mauri Kunnase esimesi raamatuid.


Mauri Kunnas tuntuim soome kirjanik maailmas.
Nii see on. Mari Kunnase raamatuid on tõlgitud 35 keelde ja
müüdud kokku umbes 9 000 000 eksemplari.
Eriti hästi on maailmas vastu võetud tema Jõuluvana teemalised raamatud.
Ühe temaga tehtud intervjuu pealkiri oli koguni humoorikas "Mauri Kunnas-Jõuluvana poeg"


At present Mauri Kunnas (born 1950) is undoubtedly Finland’s most successful author of children’s books. To date, way over forty books of his have been published, in thirty-five languages in thirty-six countries – including Finnish and Finland –, for a total of almost 9 million copies.
His books for children have aroused enormous interest around the world. The best-known internationally is Santa Claus. It has already been translated into twenty-six languages.
Kui Vammala Püha Olavi kirik 1997. aasta oktoobris tulekahjus
hävis, otsustas Mauri Kunnas toetada kiriku taastamist lasteraamatuga.
Koostöös Otava kirjastusega raamat valmis ja esimene tiraaž müüdi
läbi ühe päevaga. Kogu saadud tulu - pool miljonit soome marka 
(üle170 000 €) - annetati kirikule.

Mauri Kunnase teoseid minu kogust.


Mauri Kunnas töötoas 2014.


Biitlid_Mauri Kunnas.
Piitles. Tarina erään rockbändin alkutaipaleesta.

Vaata videoklippi Mauri Kunnasest minu kodulehel:


Simon Bond



Priit Pärnalt kingituseks saadud Simon Bondi
 „101 võimalust kasutada surnud kassi“.
Võimalik, et peale seda ilmusid minu piltidele kassid.
Ja ei taha enam ära minna.



















Simon Patrick Everett Bond (1947-2011)
Well known as a cartoonist and illustrator, Simon Bond became phenomenally popular in 1981 with the publication of his international bestseller, 101 Uses of a Dead Cat. The charming linear style of his drawings made the tone of his comedy seem all the darker.
In 1976, Simon Bond published his first book, Real Funny, and soon afterwards developed the idea of macabre cartoons about dead cats, prompted by Bernard Kliban’s surreal book, Cat (1975).
They first appeared in the pages of Esquire, but were not collected as 101 Uses of a Dead Cat until 1981, once his friend, Terry Jones of Monty Python, had recommended it to the British publisher, Methuen. The book became an immediate and worldwide success, and was followed by many and various publications, beginning with the cartoon collection, Unspeakable Acts (1982).

In 1982, Bond returned to London, and began contributing to Private Eye and Punch, while also producing 101 More Uses of a Dead Cat, with tie-in calendars appearing in 1983 and 1984. 



Sempe
Jean-Jacques Sempé, prantsuse kultuuri elav legend, 
rahvusvaheliselt tunnustatud illustraator ja karikaturist: 
“Minu arvates on karikatuurid võrreldavad džässiga – küsimus 
on kordustes ja teema pidevates variatsioonides. 
Muidugi on tarvis ka improvisatsioone, et pilt elaks.”
Sempé esindab klassikalist nö. New Yorkeri koolkonda. 
Ta on töötanud paljudele prantsuse lehtele, sealhulgas Paris-Matchile
alates aastast 1956.
Veel suhteliselt kõrges eas tegi ta rahvusvahelise läbilöögi ja
pääses The New Yorkeri kaanekunstnikute auväärsesse nimekirja.
Tema käe alt on tulnud pea sada suurepärst kaanepilti.
Sempé ütleb, et ta joonistab kiirelt, kuid viimistleb aeglaselt.
Intervjuu toimumise ajal oli Sempé 77 aastane ja ta joonistab
endiselt iga päev kaheksa tundi.
Ostsin selle Sempé albumi oma igasuvisel inspiratsioonirännakul
Helsingi "Akadeemisesse kirjakaupasse". See on Euroopa suuruselt
teine raamatupood ja valik on ka vastav.
http://www.condenaststore.com/-st/Jean-Jacques-Sempe-New-Yorker-Covers-Prints_c147262_.ht



Tomi Ungerer

Tomi Ungereri kujundid sätendavad vaimukusest, milles tema mõistuse
teravad kandid eredalt peegelduvad. Joonistaja lõtv käsi heidab piirjoonte
 olemuse paberile pingutuseta ja raevukas tempos. Lusti ja viha fuuriad
näivad joonistussulge tagant kihutavat. Ta rahuneb alles karikatuuride
sihtpunktis – puändi juures.
Hr Ungerer ei vaja seejuures sõnu. Ta elustab kujundliku puändi,
 mis ise sisu selgitab. Karikatuur ei ole rahusti, kuid Ungerer annab oma
 rahustid kätte šarmiga. Mänglevuses peitub Ungereri käekirja
enesestmõistetav loomulikkus, mis vaatajale vahetult mõjub.
Mis joonistuslike  metafooride mitmetähenduslikkusesse puutub,
siis siin lähevad tõlgendusvõimalused Tomi Ungereri puhul vähem
laiuti kui sügavuti. Selles mõttes võivad tema viis joont ammendamatud olla.
Joonistada tähendab Ungereri jaoks ära jätta niipalju kui võimalik ja 
tekkinud vaba ruum reserveeritakse vaataja fantaasiale.
(Harald Kretzschmar'i eessõnast saksakeelsele väljaandele)
http://www.tomiungerer.com






















Reiser

 
Jean-Marc Reiser was one of the foremost French humorists of the 1960s and 1970s, infamous for the controversial cartoons and comics he made for magazines like Hara-Kiri, Charlie Hebdo and L'Écho des Savanes. Throughout the 1960s, Reiser also drew for the big press, providing work to magazines like Arts, Noir et Blanc, La Vie du Rail, Week-End, Paris-Match, Le Journal du Dimanche and Elle.




B.Kliban


B.Kliban 1935-1990. Üks paremaid kassipiltide joonistajaid üldse.
http://en.wikipedia.org/wiki/B._Kliban 


Minu parimad pildid sünnivad ka täpselt nii...








 












Tee pealt eest, siga! Karikaturist tuleb!


Artist B. Kliban was a very private person. He never liked being photographed or doing interviews and he loved how he could go out in public without being recognized. He only granted three interviews during his career; "The New York Times" magazine, "Rolling Stone" magazine and only one recorded interview. Stephen Banker was an on-air columnist and reporter for Canadian Broadcasting Corp and a correspondent for CBS TV. When he asked B. Kliban for an interview, Kliban declined. Knowing that Kliban was a huge fan of cartoonist Saul Steinberg who worked for the "New Yorker" magazine, Banker offered the rare taped interview he had done with Steinberg in exchange for an interview with him. It was an offer Kliban couldn't refuse. You have a chance to hear his voice in this very candid interview!

Stephen Bankeri intervjuu B.Klibaniga. Kliban ei armastanud intervjuusid anda.
Samuti nagu teine karikatuurigeenius Saul Steinberg. Mõlemad pidasid sügavalt lugu oma privaatsusest ja vältisid ajakirjanikke niipalju kui võimalik.
B.Kliban on kuulus ka selle poolest, et temast pole säilinud ka ühtegi fotot.
On vaid tema joonistatud autoportree.


 B.Klibani intervjuu minu kodulehel:



Hans Traxler


Hans Traxler "Gummibärchen"

 "Gummibärchen"

 Menchen Medien Mutationen

Sebastian Krüger_Medien mutationen

Edika

Edika

John Callahan

John Callahan Cartoons. Ostsin Stuttgardist 
aastal 1992.

John Michael Callahan (February 5, 1951 – July 24, 2010) was a cartoonist, artist, and musician in Portland, Oregon, noted for dealing with macabre subjects and physical disabilities.

Accident and career
Callahan became a quadriplegic in an auto accident at 21. The accident happened in Callahan's car after a day of drinking. His car was being driven by a man with whom he was bar hopping.

Following his accident, he became a cartoonist, drawing by clutching a pen between both hands. His visual artistic style was simple and often rough, although still legible. It has been likened to that of William Steig, James Thurber, Richard Condie, and Ben Wicks.

Callahan's cartoons dealt with subjects often considered taboo. His black humor may be exemplified by the title of his "quasi-memoir", Will the Real John Callahan Please Stand Up?. The subject matter and treatment of his cartoons shares something with the work of Charles Addams, Gahan Wilson, and especially Charles Rodrigues, although it is much more aggressive than even the Playboy cartoons by these cartoonists.

For 27 years until his death, Callahan's work appeared in the Portland newspaper Willamette Week, whose cartoons occasionally led to boycotts and protests against the paper.



From the warped mind of one of America’s most twisted cartoonists comes The Best of Callahan–a wildly satirical, wickedly funny collection of favorite cartoons, of fans and author alike. Warning: This book is not for the timid, the easily offended, the politically correct, or your grandparents. It’s for people who like their humor dark . . . about issues Mom and Dad told us were impolite to talk about in public. If you find offense, you shouldn’t have been looking! We’re not the boss of you. . . .

" John is the funniest man on four wheels."
Robin Williams

"He makes my won work look normal.”
Gary Larson, creator of The Far Side

"When people laugh like hell and then say, "That's not funny,' you can be sure they're talking about John Callahan."
P.J. O'Rourke

"He is either brilliant and savagely honest, or he is sick."
The New York Times

"Rude, shocking, depraved, tasteless - Callahan gets called all the adjectives cartoonists crave to hear."
Matt Groening, creator of The Simpsons

John Gallahan "Will the Real John 
Callahan Please Stand Up".
Soomekeelne album. Ostsin
Helsingist, Akadeemisest Kirjakauppast detsembris 2016.



John Gallahan "Will the Real John 
Callahan Please Stand Up".
Soomekeelne album.

MAD


Tom Cheney






The Big New Yorker Books of Cats

The Big New Yorker Books of Cats


Sam Gross



Charles Addams



J.J. Sempe


Mick Stevens


Arnie Levin


Victoria Roberts


Saul Steinberg



Paul Hogarth

Paul Hogarthi illustratsioonid ajakirjas Ameerika (vk) 1980

Selle ajakirja numbri kinkis (minu tungival pealekäimisel) 
mulle üks Moskva kunstnik. 
Olin 80ndate alguses sealses filmistuudios animatsiooni õppimas.
Need illustratsioonid rabasid mind esimesest pilgust oma
laheduse ja vabadusega. Ilmselt oli see parim, mille ma
 Moskvast kaasa tõin. Sest animaatorit minust ei saanudki.
Aga Hogarthist olen vaimustuses tänaseni. Vaatan tema pilte
 alati kui tunnen, et olen oma tööga ummikus ja vajan kiiret
vabaduse ja laheduse dopingut.
Väga tähelepanuväärne on see, kuidas sel ajal joonistusi
ajakirjas esitleti. Ajakiri Ameerika (vk) oli suureformaadiline
ajakirja Life stiilis väljaanne. Umbes samas mõõdus tänapäevaste
 ajalehtedega ja trükitud väga heale paberile.
Ja see oli kindlasti üks põhjuseid, miks need pildid nii võimsalt
 mõjusid. Suur formaat ja hea paber lasid kunstniku  talendil
täiega särada ning mõju oli absoluutselt vapustav.
Igatahes mina, noor algaja kunstnik, ei olnud pärast nende
piltide nägemist enam see kes varem. 


Paul Hogarthi illustratsioonid ajakirjas Ameerika (vk) 1980.


Paul Hogarthi illustratsioonid ajakirjas Ameerika (vk) 1980.




Paul Hogarth, OBE, RA (4 October 1917 – 27 December 2001)
was an English artist and illustrator.  He is best known for the
cover drawings that he prepared in the 1980s for the Penguin
edition of Graham Greene's books.Paul Hogarth was
a painter with a talent for illustration and reportage, which was
allied to his love of travel.This led him to produce drawings
and watercolours recording events and placesall over the world.
 As an illustrator he studied under James Boswell, and worked
with a number of eminent authors, including Robert Graves,
Graham Greene,Brendan Behan, Lawrence Durrell
and William Golding.He was elected an associate member
of the Royal Academy in 1974, a full member in 1984;
and was awarded the OBE in 1989.
 His work is held in collections worldwide, and he exhibited
regularly in the Francis Kyle Gallery in London.



Gary Larson


The Far Side Gallery 4.

The Far Side Gallery 4. Foreword by Robin Williams.




Üks väheseid pilte Gary Larsonist.
Üks minu suuri lemmikuid on aastaid hoidnud ennast avalikkuse pilkude eest.
Siin seal üks ja seesama postmargi suurune foto miljonite lemmikust.
Ja nüüd peale tema tööde 20 aastast fännamist avastasin veebist lõpuks ometi  foto tema töötoast. Ja veidi hiljem ka video...lausa intervjuu minu meelest viimaste kümnendite kõige geniaalsema karikaturistiga.

The Far Side 1986 Gary Larson interview 







Vaatamata oma tohutule populaarsusele õnnestus Gary Larsonil 
 The New Yorker'le teha vaid üks esikaas.
Tema suurepärane pilt ehib 2003 aasta 17. novembri ajakirjanumbri esikaant.

Minu kõige esimene Larsoni album, mille mulle lahkelt saatis
tädi Eha New Yorgist.




Gary Larson's  "Tales From The Far Side" movie.









Gary Larsoni karikatuurialbumeid minu kogudest.



The Best of Rejection Collection. Too Dark for The New Yorker.